Heipaaa!!
Täna siis esmaspäevast, kuigi on juda teisipäev. Pole hullu, sest saabusin just teatrist :-). Kaua-aega pole juba teatrit külastanud, niihea oli ülepikaaja + veel pikk etendus ka ( umbes 5 h kokku).
Aga noo nädal algas nagu nii supperilt, ärkasin kell 7 ja ma olin nagu Duracelli jänes, kohe nii virk ja puha. Ei mingit unelemist!! See oli juba positiivne. Edasi järgnes hommikusöök koos kakaoga loomulikult, väike leht ja koolipoole, kus kohtusin Heleniga. Alguses ma ei tundnud teda lausa ära, sest ta oli oma juuksed värvinud pruuniks. Kusjuures ta ise ütles ka, et ei tundnud ennast ära.
Nonii, edasi algasid juba tunnid ja siis tuli kohale Erko, ta oli vist ikka väga unine :D, põhjust oli ka, aga las ta magas rahus. Koolis nagu muud eriti midagi ei toimunud. Nagu tavaliselt ikka: peale teist lunch, peale neljandat (ainult esmaspäeviti) sööma, peale seitsmendat koju. See viimane tund, vajus jälle ära kuidagi : /, aga noh, eks kõik ole selleks ajaks juba väsinud ka kergelt.
Kojuminnes avastasin, et kaua lebotada ei saagi + mul oli üks asjaajamine ka veel ajada. Ajasin siis Ap korra kuumaks ja käisin uurimas, et kas Sauelt saaks klaasriiet, vaiku jne osta. Minu sihtkohas seda enam ei müüdud ja tulin tulema, sama teed tagasi. Võrr garagesse ja kohe tuppa tagasi. Kerge arvuti veel ja siis läks sättimiseks, et minna Linnateatrisse, etendusele "Tõde ja Õigus 2".
Linnasõit toimus seekord rongiga, õnneks polnud igav, sest ei pidanud üksi sõitma. Linnajõudes tahtsin veel viivuks võtta kakaod ja pirukat- saingi, jeee!
Kuigi ma olin seda etendust juba vähemalt korra näinud oli see siiski MEGA! Ma püüdsin koguaeg kõiki mõtteterasid meelde jätta, kuid neid häid ja tõsiselt häid tuli koguaeg niipalju peale, et eelmised nagu kustusid. Agano pliiats ja paber käes teatris olla on ka veits nõme :D. Minuarust jäi vaatajaskonnale enam meelde Mauruse koolis matemaatika tund, kus õpetajaks oli venekeelse aktsendiga Molotov. Tema matemaatika õpetamine ei seisnenud õpilaste peale karjumises ega sõimamises, vaid tema röökis nendega. Terve tund nimetas ta oma õpilasi "kanaajudeks", "lumememmeajudeks", ".. sul on ajus kärbseaevastus" jne jne. Kui avastas, et tal on kiire lõpetas tunni nõndaviisi: "... nonii oinaakari, mul hakkas kiire. Ma pean minema, kanakari juba ootab!" Inimesed olid sellel ajahetkel täielikult naerukrampides.
Edasi järgnes veel üks vaheaeg ja siis kolmas vaatus, kus hakkas asi silmnähtavalt lõppema ja kuskil 23:10 etendus siis lõppeski. Kuna Simo istus "exit"-ile kõige lähemal, siis korjas ta meie garderoobi numbrid ja lahkus nendega kõige varem ja nii oli meid päästetud sellest üüratust järjekorrast :-).
Edasi sõitsime juba Saue poole ja kõik oma kodudesse. Kuna ei jäänud midagi õppida, siis on kohe magama minek!
Tsaukaaaa :-)
No comments:
Post a Comment